Paigad

Pootsi-Kõpu Püha Kolmainu Apostlik-Õigeusu kirik

(tutvustus)


Sillamäe Kultuurikeskus

Kultuurikeskus (varem S. M. Kirovi nimeline kultuurimaja) oli 1949. a. ehitatud kinoteatri projekti järgi. Kinoseansside demonstreerimine toimus seal kuni 1989. aastani. Kultuurimaja alustas oma tegevust 5. novembril 1949. aastal. Kultuurimaja asutaja ja omanik oli Põlevikiviõli tehas, juhtimist ja kontrolli selle tegevuse üle teostas tehase ametiühingu komitee.

Peamised tegevusvaldkonnad tol ajal olid:

  • koreograafia
  • koorid
  • teater
  • puhkpillimuusika

Sillamäe Linnavolikogu 25.02.1994. a määrusega nimetati S. M. Kirovi nimeline kultuurimaja ümber Sillamäe Kultuurikeskuseks.

Sillamäe Kultuurikeskus on Sillamäe Linnavalitsuse hallatav asutus, mille põhitegevusalad on huvi- ja seltsitegevuse arendamine ja korraldamine; rahvuskultuuri traditsioonide säilitamine; riiklike ja kohalike tähtpäevaürituste korraldamine; puhke- ja meelelahutusürituste ja -tegevuse organiseerimine; kultuurikeskuse hoone ja vahendite haldamine; koostöö korraldamine erinevate mittetulunduslike kultuuriühingute ja -seltsidega linna kultuurielu rikastamisel.

(allikas: Sillamäe Kultuurikeskuse koduleht)


Rapla Maarja-Magdaleena kirik

Legendi kohaselt ehitati Rapla kihelkonna esimene kirik Kuusikule kruusamäe otsa. Asja sellest ehitusest aga ei saanud: ükskõik kui palju ehitajad ka ei pingutanud, töö edenes visalt. Lõpuks said ehitajad aru, et see koht pole Jumalale meelepärane. Proovisid siis kirikut Raikkülasse ehitada, kutsusid mungadki appi. Töö ikka ei edenenud. Mungad palusid öö otsa kiriku müüridel, kuid seegi ei aidanud. Jätsid siis mehed töö katki ja pöördusid nõu saamiseks targa poole. See käskis härjad vankri ette rakendada ja lasta neil ise kivikoormaga astuma hakata. Kus härjad seisma jäävad, seal ongi õige kiriku ehitamise koht. Härjad möödusid Rapla mõisast, sammusid üle jõe ja peatusid hiiepuu all. Nii otsustatigi kirik Vigala jõe äärde rajada.

Rapla vana kiriku ehitajateks on peetud Padise kloostri tsistertslasi 13. sajandi teisel poolel. Rapla kirik oli pikk ühelööviline hoone, mille idaosas paiknes natuke kitsam kooriosa. Koor oli võlvitud mõneti omapärasel moel: altari kohal kõrgus baldahhiini meenutav kaar, ülejäänud ruumiosa kattis ristvõlv. Koori idaseinas asus kolmikaken.

Et Rapla kirik põles Põhjasõjas müürideni maha, toimus 1738. aastal põhjalik renoveerimine. Tõenäoliselt ehitati siis ka esimene käärkamber. Rapla vanal kirikul oli puust kellatorn. Pärast selle lagunemist ehitati 1795.aastal uus kivist torn, mis oli ühtlasi kirikuaia väravaks.

19. sajandi lõpul jäi kirik Rapla Maarja-Magdaleena kogudusele väikseks, muutus varisemisohtlikuks, ja lammutati. Uue kiriku ehituse algatajaks oli õpetaja Carl Eduard Malm. Moodustati ehituskomitee, kuhu kuulusid kiriku eestseisjad, kohalike valdade esindajad, arhitekt Friedrich Axel von Howen ja ehitusmeister Karl-Rudolf Valdes. Kirikule pandi nurgakivi 1899. aastal. Projekti autor oli Rudolf von Engelhardt, arhitekt Howen muutis aga projekti ja nii erineb tegelikult valminud kirik esialgsest kavandist.

1901. aastal valminud Rapla kirik on üks stiilipuhtamaid uusromaani stiili järgivaid ehitisi Eestis. Rapla kiriku omapära teiste maakirikutega võrreldes seisneb eelkõige tema suurtes mõõtmetes ja kahe torniga fassaadis.

Laudadest võlvid olid Rapla uue kiriku ehitamise ajal väga moodsad. Kiriku koor järgib gooti kunsti traditsioone. Polügonaalset apsiidi ümbritseb gooti katedraalide kabelitepärga meenutav madal hoone osa, milles paiknevad abiruumid. Interjööris domineerivad peenikesed poolsambad, millele toetuvad võlviroided suubuvad lae keskel asetsevasse päiskivisse. Ruumi jaotus kaheks korruseks on tüüpiline 19. sajandi kirikuarhitektuurile. Üksteise kohal paiknevad akenderead torkavad silma juba kiriku eksterjööris. Luteri usu kirikutele kehtis ettekirjutus, et kantslist lugev õpetaja peab olema nähtav ruumi igast punktist. Selleks ehitati seinte äärde väärid, kuhu paigutati astmetena tõusvad pingiread. Vitraažakende vapid kuuluvad neile ümbruskonna mõisnikele, kes olid seotud uue kiriku ehitusega.

Rapla kiriku esimese oreli ehitas 1841. aastal kohalik köster Ludwig Johann Karell. Pilli tööiga aga ei kujunenud kuigi pikaks ning 1878. aastal telliti Saksamaalt uus orel, mis viidi üle ka praegusse kirikusse. 1939. aastal valminud heakõlaline vendade Kriisade orel on juba kolmas Rapla kirikus. Kiriku kantsel valmis Christian Ackermanni töökojas 1700. aastal. Altariseina valmistas Rapla kirikule Lübecki päritoluga Tallinna meister Quirinus Rabe 1737. aastal. Altarimaali autoriks on Carl Siegismund Walther (1862).

Stiilipuhta arhitektuurilise lahenduse ja eeskujuliku teostusega umbes 900 istekohaga Rapla kirik mahutab ligi 3000 inimest. Suure ja avara hoone teevad hubaseks altar ja kantsel, elusuurune puidust krutsifiks 15. sajandist ja altariruumi vitraažid. Suurepärast interjööri täiendavad Gildemanni meistrite valmistatud ristimiskivi ja Haanja orelimeistrite vendade Kriisade ehitatud kontsertorel.

(allikas: Wikipedia)

Jõhvi Mihkli kirik

Jõhvi Mihkli kirik on kindluskirik Ida-Virumaal Jõhvis, mis on pühendatud peaingel Miikaelile. Kirikus tegutseb EELK Jõhvi Mihkli kogudus.

Jõhvi kirikul oli abikirik Pühajõel, mis 1654. aastal eraldati koos Iisaku kihelkonnaga iseseisvaks kihelkonnaks. 1744. aastal liideti Pühajõe ja Tudulinna kirik taas Jõhvi kiriku abikirikuteks. 1867. aastal eraldati Iisaku lõplikult iseseisvaks kogukonnaks.

Jõhvi Mihkli kirikut, mis asus Taubede suguvõsa maadel, on esmakordselt mainitud seoses venelaste rüüsteretkedega 1364. aastal, seega rajati see arvatavasti 14. sajandi keskpaigas. Kirik oli ehitatud kindluskirikuna ja ümbritsetud vallikraaviga.

Jõhvi Mihkli kirik on suurim ühelööviline kirik Eestis (sisemõõtmed 35,15 × 13,85 m, pindala 485 m²).

Algselt oli see võlvimata nelinurkne kaitseehitis, mille kitsad aknad paiknesid kindlusarhitektuurile iseloomulikult kõrgel ja hoonel oli vaid üks, lääneküljele avanev sissepääs. 16. sajandi esimesel poolel ehitati kirik põhjalikult ümber, läänefassaadi keskele ehitati veidi eenduv sale 8-korruseline torn ja kogu hoone võlviti ühelööviliseks nelja võlvikuga pikihooneks.

Jõhvi Mihkli kiriku sisustusest on väärtuslikeimad 17. sajandi hõbedane armulauakarikas, 1728. aastal Johann Rabe valmistatud barokk-kantsel ja võidukaare grupp.

Kirik on mitmel korral sõdades kannatada saanud, Liivi sõja algul 1558. aastal kui Põhjasõja ajal 1703. aastal. Peale seda sai kirik endale barokse tornikiivri (paigaldati 1728. aastal). Praegune neogooti kiivrikuju pärineb 1875. aastast (hävis 1941. aastal ja taastati 1984. aastal).

Aastal 1957 valmis vendade Kriisade poolt Jõhvi kiriku jaoks ehitatud orel 2 manuaali ja 25 registriga.

2009. aastast on kirikus 470-kilogrammine pronksist kirikukell.

(allikas: Wikipedia)


Sillamäe Roomakatoliku kirik

(tutvustus)


Kohtla-Järve Kultuurikeskus

Kohtla-Järve kulturihoone valmis 5. oktoobril 1952. Sama päeva ajaleht Rahva Hääl kuulutas, et "täna õhtul kogunevad kaevurid, gaasitootjad ja ehitajad uue hoone pidulikule avamisele…".

Maja hakkas lõplikult toimima 1953. a. Üle 50 aasta on Kohtla-Järve Kultuurikeskus olnud piirkonna kultuurikandja.

Kohtla-Järve kultuurihoone on sõjajärgsete aastate nõukogude neoklassitsismi iseloomustav ja väljapeetud näide. Säilinud on 50-ndate aastate ilme nii eksterjööris kui ka interjööris. Kasulikku pinda on 2856 m2. Hoones paiknevad kabinetid, ringide ruumid ja läbi kolme korruse kulgev teatrisaal 500 istekohaga. Saalis asetseb kaasaegne kontserte ja etendusi teenindav tehniline park Teisel korrusel paikneb loengusaal, kohvik ja ringide ruumid. Kultuurikeskus ei kaunista üksnes linna, vaid kingib suurepärase võimaluse vabaaja veetmiseks ja loominguliste võimete arendamiseks.

Praegu tegutseb Kultuurikeskuses 36 isetegevus- ja huviringi, milles osaleb 748 lauljat, tantsijat, pillimeest ja näitlejat. Aastas korraldatakse üle 300 sündmuse lastele, noortele, täiskasvanutele ja eakatele külastajatele. Maja loominguline kollektiiv on loova vaimuga ning püüab tihti pakkuda elani -kele uusi ja huvitavid üritusi.

10. septembril 2001. a kanti Kohtla-Järve Kultuurikeskus kultuurimälestiste riiklikusse registrisse (reg nr 24653).

(allikas: Kohtla-Järve Kultuurikeskuse koduleht)