Da Capo… CD

Da Capo al St. Petersburg – Euroopa ja Eesti kaudu tagasi Peterburi

2003. aasta maikuust kuni novembrini sai Peterburis teoks kontserdiseeria „Da Capo al St. Petersburg“, millega Euroopa Liit oma projektiga „Culture 2000“ ja Eesti osalesid Neevalinna asutamise 300. aastapäeva pidustustel. Kontserdid korraldas Pärnu David Oistrahhi Festival koostöös Läti Riikliku Kooriga „Latvija“, Pablo Casalsi Festivaliga Prantsusmaalt ja KeskiPohjanmaa Kammerorkestriga Soomest, partneriteks Rahvusvaheline Kammermuusika Festival „Peterburi lossid“, D. Šostakovitši nim. Peterburi Akadeemiline Filharmoonia ja Eesti Kontsert. See oli esmakordne, kui Eesti ja üks tema tunnustatumaid festivale juhtisid Euroopa Liidu rahvusvahelist kultuuriprojekti.

Festivalisarja ideeks oli viia Peterburi Euroopa muusika pärle, mille kultuurilised juured on enamuses pärit Peterburist endast. Eriti ilmekalt väljendus see seal kõlanud Eesti muusika puhul: kontserdisari algas Rudolf Tobiase oratooriumi „Joonase lähetamine“ esmaesitusega Peterburis ja lõppes Galina Grigorjeva uusteose soolotšellole „Recitativo accompagnata“ maailmaesiettekandega. Tobias oli esimene heliloojadiplomiga eestlane üldse (selle sai ta Peterburi konservatooriumist), Galina Grigorjeva on samas õppinuist seni viimane. Tutvustati ka varalahkunud Kuldar Sinki: esitati tema Kontsert keelpillidele, millega ta astus Leningradi konservatooriumi; samas kõlas tema küpse loominguperioodi teosena soolokantaat „Aastaajad“ soome sopranilt Anu Komsilt ja ansamblilt „Hortus Musicus“.

Käesolev CD tutvustab tipphetki „Da Capo al St. Petersburg“ festivalisarjast, mis sisaldas ühtekokku kümme kontserti Peterburi erinevates mainekates saalides. Paljud Peterburis esinenuist astusid menukalt üles ka David Oistrahhi Festivalil Pärnus.


Plaadi esimese teose autor on Antonio Vivaldi, kelle aktiivne muusikutegevus algas just Peterburi asutamise aastal. Claude Debussy (Peterburi koolkonna suurkujude Mussorgski, Rimski-Korsakovi ja Glazunovi austaja) loomingu tippaeg oli siis, kui Peterburi tähistas oma 200. aastapäeva. Galina Grigorjeva ja Kuldar Sink on omanäolisemad Eesti heliloojad, kes oma hariduse saanud Peterburist. Krzysztof Penderecki, kelle 70. sünnipäeva tähistati ka Neevalinnas, on koos oma muusikaga üha sagedasem külaline ka Peterburis. Ja lõpuks katkendid Rudolf Tobiase ülevast suurteosest.

Ja ka esinejatest.

Šveitsi plokkflöödivirtuoos Conrad Steinmann Oistrahhi festivali mitmekordse külalisesinejana ja Ensemble 415 viiuldaja Chiara Banchini juhatusel on vaieldamatult oma ala kuulsamad Euroopas.

Nooruke Soome pianist Antti Siirala (esinenud festivalil Pärnus juba seitsmel suvel), kes kahe Peterburi kontserdi vahel saavutas Inglismaal Leedsis oma kaalukaima (juba neljanda!) rahvusvahelise konkursi võidu, sai nüüd ka Peterburi publiku lemmikuks.

Pablo Casalsi Festivali kunstilise juhi klarnetist Michel Lethiec’i ning David Oistrahhi Festivali kunstilise juhi tšellist Allar Kaasiku esituses kõlavad virtuoossed sooloteosed.

Põhjamaade Muusikanõukogu preemia laureaat KeskiPohjanmaa Kammerorkester on Juha Kangase asutatuna ja juhituna Skandinaaviamaade tuntumaid kammerorkestreid ning nii Soome kui Põhjamaade muusikat menuga tutvustanud mitmel mandril. Soome sopran Anu Komsi on rahvusvaheline täht eelkõige XX sajandi muusika esitajana.

Andres Mustoneni asutatud Hortus Musicus on varajase muusika esitustraditsioonide pioneere kahtlemata mitte ainult Balti mere regioonis, vaid kindlasti kogu IdaEuroopas.

Rudolf Tobiase oratooriumi dirigendiks on aga Neevalinna kuulsas konservatooriumis orkestrija ooperidirigendi diplomi saanud maestro Neeme Järvi.

Heliplaadi salvestused on teinud Eesti muusikakultuuri väljapaistev esindaja, mitmeid rahvusvahelisi preemiaid võitnud heliplaatide salvestaja (2004 Cannes Classical Awards, Disc of the Year) Enno Mäemets firmast Editroom OY Soomest, Tobiase oratooriumi salvestuse Elmo Lööve Eesti Televisioonist.

Da Capo al St. Petersburg kunstiline juht oli tuntud Eesti tšellist Allar Kaasik.

Priit Kuusk
Eesti Raadio Klassikaraadio kommentaator