Paul (hiljem piiskopina Platon) Kulbusch sündis köster Peeter Kulbuschi peres 25.07.1869 Pärnumaal Seli vallas Pootsi-Kõpus, lõpetas Riia Vaimuliku Kooli ja Seminari 1890 ja Peterburi Vaimuliku Akadeemia 1894 teoloogiakandidaadina.

Paul Kulbusch pühitseti preestriks1894 Peterburi Peeter-Pauli katedraalis. Tema juhtimisel ja eestvedamisel ehitati Peterburis eesti õigeusu kogudusele jumalakoda, püha Issidori kirik ja kogudusemaja. Ta töötas preestrina Peterburi kubermangus 23 aastat.

Eesti õigeusklike soovil kutsuti Paul Kulbusch Riia piiskopkonna Tallinna abipiiskopiks. Ametisse pühitsesid ta Petrogradi ja Oudova metropoliit metropoliit Venjamin ja Luuga piiskop Arteem 31.12.1917 Tallinnas Aleksander Nevski katedraalis. Peatselt sai temast ka Riia piiskopi kohusetäitja. Oma esimese piiskopliku liturgia pidas ülemkarjane Platon 01.01.1918 Tallinna Issandamuutmise peakirikus. Teadaolevalt on ta läbi ajaloo esimene eesti soost piiskop.

Tänapäevase kristlastevahelise koostööliikumise (oikumeenia) eelsel ajastul osales piiskop Platoni anglikaani-õigeusu dialoogis ja tegi koostööd teiste konfessioonide kirikutegelastega.

Rasketes sõja ja okupatsiooni tingimustes külastas ta järjekindlalt kogudusi, pidas jumalateenistusi ja julgustas rahvast. Isamaa-armastus ajendas teda kasutama oma mõjuvõimu võitluses Eesti iseseisvuse eest. Ta võttis ka osa Eesti Maapäeva tööst, seistes julgelt kahe võõrvõimu, nii Saksamaa kui bolševistliku Venemaa vastu.

Tartu langemise järel enamlaste kätte algas punane terror. Piiskop Platon nagu mitmed teised vaimulikud ei jätnud kogudusi ja ei põgenenud kodumaalt, vaid juhindusid Pühakirja õpetusest:

“Kes küll on ustav ja arukas sulane, kelle ta isand on seadnud oma kodakondsete üle neile parajal ajal rooga andma? Õnnis on see sulane, kelle isand tulles leiab nõnda tegevat” (Matteuse evangeelimi 24. peatükki salmid 45 ja 46).

Piiskop Platon vangistati 02.01.1919. Ta eitas kõiki süüdistusi ja keeldus ülekuulamisprotokollile alla kirjutamast. Kompanii tänav 5 asuvas Eesti Krediidikassa keldris, kuhu ta koos teiste arreteeritutega paigutati, koheldi vange julmalt, näiteks sunniti piiskoppi ja teisi vaimulikke paljaste kätega vangide väljakäiku puhastama.

Tartu Ülikooli professoril doktor Traugott Hahnil oli kaasas kreekakeelne Uus Testament. Sageli süvenesid nad koos piiskop Platoniga sellesse, tasa kõlasid laulud ja vangid kogunesid ühisteks palvusteks.

14.01.1919 hommikul, kui Tartule lähenesid Eesti väed, kutsuti piiskop Platoni välja. Mõne aja pärast kõlasid lasud. Siis kutsuti välja ülempreestrid Mihhail (Mihkel) Bleive ja Nikolai Bežanitski, luteri õpetajad Traugott Hahn ja Wilhelm Schwartz ning 14 muud auväärset Tartu kodanikku. Vangid viidi ükshaaval keldrisse ja tapeti Eesti Töörahva Kommuuni Tartumaa kontrrevolutsiooni vastu võitlemise komisjoni korraldusel. Üks pealtnägija kuulis, kuidas piiskop Platonit peksti ja piinati, kuid tema suust ei tulnud ainsatki karjet. Tapatalgud jäid pooleli, sest linna vabastati. Teiste hulgas jäi hukkamata ka koos piiskopiga arreteeritud ülemdiakon Konstantin Dorin, kes hukkus pärast vangistamist 9.6.1941 Sverdlovski vangilaagris.

Piiskop Platoni põrm sängitati 18.01.1919 Tartu Jumalaema uinumise peakirikusse. Eesti valitsus andis korralduse tuua surnukeha pealinna. Nii peetigi Tallinna Issandamuutmise peakirikus veel riiklikud matused ja nädal aega hingepalveid. Lakkamatult voolas rahvast austust avaldades piiskop Platoni sarga juurest mööda. 1931 pandi piiskopi haua ümber skulptor Amandus Adamsoni valmistatud dolomiidist sarkofaag ja kiriku hoovi tema büst. Piiskop Platoni haud on õigeusklikele püha paik. Aastal 2000 kanoniseeriti piiskop Platon pühakuks.

Piiskop Platoni ordeni asutas EAÕK Täiskogu 1922. Ordenil on statuudi kohaselt kolm järku ja selle annetab kirikule osutatud teenete eest EAÕK kirikupea. Püha Platoni nime kannab EAÕK kirikukeskus ja seal asuv kabel ning vaimulik seminar Tallinnas.